Estonia / Eesti

Kuigi pandeemia, majandusliku ebastabiilsuse, valeinfo võidukäigu ja sõja tõttu räägitakse mõnikord meedia hääbumisest, on samal ajal juurde tulnud üha enam väiksemaid sõltumatuid väljaandeid. 

Seda kõike ajal, kui Euroopa ajaloolised meediamajad on viimase sajandi jooksul järjepanu töökohti kokku tõmmanud. Uued alternatiivsed, emakeelsed väljaanded täidavad senini katmata nišiturge, meelitavad tagasi  pettunud lugejaskonda ja näitavad eeskuju olulise teabe uudsetel viisidel jagamisel

Hoolimata uuringus osalenud rohkem kui 40 riiki iseloomustavatest poliitilistest, majanduslikest ja keelelistest erinevustest, seisavad  meie projekti Oasis nimekirjas esile toodud 540 emakeelset digiväljaannet silmitsi sarnaste väljakutsete aga ka võimalustega.  

Uuringust selgus:

• Väljaanded kõnetavad noori sotsiaalmeedias, edastavad tsensuuri vältimiseks uudiseid Telegrami kaudu ja koolitavad haavatavate kogukondade kõnetamiseks kodanikuajakirjanikke.
• Rohkem kui 85% uuritutest vastasid, et peamiselt kajastavad nad ühiskonna ja inimõiguste probleeme, sh rände, põgenike, soo ja feminismiga seotud teemasid.
• Rohkem kui 50% pühendub uurivale ajakirjandusele ja paljud teevad rahvusvaheliste lugude kajastamiseks koostööd teiste riikide väljaannetega.
• Rohkem kui 58% selle aruande meediaväljaannete asutajaist on naised. Nad on koostööaltid ja enamikul neist on vähemalt kaks kaasasutajat.
• Kõige tulusamates väljaannetes on nii mehi kui ka naisi. Nende ettevõtete kasumid jäävad aastas keskmiselt 509 740€ juurde.
• Äriarengusse panustavad ettevõted on ka jätkusuutlikumad. Vähemalt ühe, tulukasvatamisele  keskenduva töötajaga meediaväljaande aastane kasum oli keskmiselt kuus korda kõrgem võrreldes ettevõtetega, kus vastava tööülesandega töötajat ei olnud: 598 539€ võrreldes 95 629€-ga.
• Rohkem kui pooled siinse uuringu väljaannetest on mittetulundusühingud ja paljud tulundusühingud panustavad pigem ajakirjandusse kui kasumi kasvatamisesse.
• Mittetulundusühingutest väljaannete peamised tuluallikad on rahalised toetused, eraannetused ja liikmemaks (just sellises järjekorras). Tulundusühingute levinumad sissetulekuallikad on reklaam, veebitellimused ja rahalised toetused.
• Tulude mitmekesisus on tähtis, aga liiga palju sissetulekuallikaid ei too suuremat edu. Jätkusuutlikkuse ja sõltumatuse jaoks on tõenäoliselt parim 2-6 tuluallikat.
• Emakeelsete digiväljaannete hulgas on nii oma kogukondadele keskendunud vabatahtlike juhitavaid väikeseid iduettevõtteid kui ka iga kuu miljoneid külastusi meelitavaid ja aastas miljoneid eurosid teenivaid väga kasumlikke ristmeedia ettevõtmisi.
• Olgugi, et paar uuringus osalenud väljaannet on vanemad kui 20 aastat, hakkasid rohkem kui pooled neist sisu avaldama eelmisel aastakümnel. Kõige rohkem tekkis neid 2016. aastal.

Jätkusuutlikkus on selles valdkonnas raske ja edu pole lihtne korrata. Kuid paljud küsitletud väljaannete juhtidest tõestavad, et oma kogukondade kõnetamiseks vajaliku toetuse leidmine ei ole võimatu.

„Pole oligarhe, pole maksumüüri. Ainult teie annetused ja meie töö,” on 2009. aastal loodud Tšehhi emakeelse digiväljaande, Deník Referendumi lööklause. Peatoimetaja Jakub Patočka rääkis meile oma lähenemisest: „Meie artiklite kohta (kommentaariumis) arvamust avaldada soovivad lugejad maksavad tasu. See lähenemine toob tagasihoidliku sissetuleku ja aitab arutelu arendada.”

Liikmete annetustest elatumine on meie nimekirjas olevate ettevõtete hulgas huvitav mudel. Ühendkuningriikides asuva Bristol Cable’i ühistu liikmed on ka „demokraatlikud osanikud”, tänu millele saavad nad osaleda organisatsiooni aastastel üldkoosolekutel, rääkida kaasa toimetuse suuna valimisel ja osaleda tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtide valimistel.

Enamiku kaardistatud meediaväljannetest asutasid ajakirjankud, kel polnud sageli ei piisavalt resursse ega ka ärikogemust. Raskest algusest ja lisanduvatest väljakutsetest hoolimata loodavad paljud neist lähiaastatel oma haaret laiendada.

Mõned uuritud väljaanded on meediavaldkonnas töötavatele lugejatele teada, ent usume, et mitme innustava näite seast leiate ka paar üllatust. Siiski võis osa väljaannetest  projekti Oasis esimese versiooni Euroopa nimekirjast välja jääda. 

Mitmed antud uuringu leiud ühtivad meie varasemate uurimustega, põhjalikumat ülevaadet ja võrdlusi saab lugeda raporti täistekstist. 

Uuring koostati SembraMedias loodud meetodiga, mida kasutasime ka hispaaniakeelsete kogukondade sarnaste meediaväljaannete otsimisel 2015. aastal Ladina-Ameerikas, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides. Projektis Oasis on alates selle 2022. aastal loomisest töötanud vähemalt 60 inimest, sh 34 kohalikku uurijat, kes kaardistasid, analüüsisid ja küsitlesid rohkem kui 30 keeles.

Tasub meeles pidada, et see aruanne ja väljaannete nimekiri ei esinda lõplikku ning ammendavat loetelu kõikidest Euroopa sõltumatutest digiväljaannetest. Loodame vaid, et see on poolelioleva uurimisprojekti esimene etapp, mille arendamist jätkame.

Uuritud väljaanded innustasid meid oma uudsuse, sihikindluse ja sageli auhinnatud ajakirjandusega. Nende taga seisavad juhid, kes leidsid oma kiiretel tööpäevadel lahkelt aega meie uurijatega suhtlemiseks.

Meie eelmised uuringud on näidanud, et sel viisil ettevõtete kaardistamine parandab nimekirja jõudnud ettevõtete nähtavust, soodustab nende juhtide vahelist koostööd ning aitab kaasa tunnustuse saamisel partneritelt, kes võivad pakkuda töö jätkamiseks vajalikku ja väärtuslikku tuge.

Pressivabadus

Eesti tegi 2022. aasta pressivabaduse edetabelis tugeva tulemuse. Samas näitab üha suurenenud kohtuasjade ja vaigistamiskaebuste arv murettekitavat trendi. Näiteks trahvis riigiprokurör kaht ajakirjanikku käimasoleva rahapesujuhtumi teabe avalikustamise eest. Ka eraisikute kohtuasjad meedia vastu on tõusuteel. Selline areng kahjustab meedia jätkusuutlikkust, sest hirm kurnavate kohtuasjade ees võib takistada teatud teemade kajastamist. Eriti kehtib see väikeste iseseisvate meediaväljaannete kohta, kellel pole kohtuasjadega tegelemiseks rahalisi vahendeid.

Turu põhimõtted ja seda valitsev seisund

Eesti meediaturgu kujundavad paberil ja internetis kaks peamist meediamaja ning teles ning avalikes ja eraraadiojaamades kolm peamist kanalit. Kuna meediahiiud on aastate jooksul väiksemad väljaanded ära ostnud, on järele jäänud vaid käputäis emakeelseid alternatiivseid digiväljaandeid. Et enamik väiksematest väljaannetest keskendub teemade rohkusele, ostavad suuremad meediamajad väiksemaid väljaandeid, et valitseda ka neid nišiturge.

Siiski on viimase viie aasta jooksul turule tulnud paar uut tegijat ja sealjuures just pikemate põhjalikemate artiklite avaldajaid.Selle suuna head näited on Levila (pole meie uuritud väljaannete nimekirjas) ja Edasi. Kui esimene neist keskendub lisaks digitaalsele ja põhjalikule tekstile ka palju helile ning videole, siis viimane suunab oma tähelepanu lisaks veebisisule ka kord kvartalis ilmuva paberajakirja loomisele. Kogu Edasi sisu on maksumüüri taga.

Meedia rahastamine

Valdav osa meediaettevõtete tuluallikatest on tellimused ja reklaam, kuid väiksemad emakeelsed digiväljaanded elatuvad lisaks tellimustele ja reklaamile ka annetustest.

COVID-19 pandeemia mõjus Eesti meediale eriti hästi, kuna suurenes vajadus kvaliteetse teabe järele. Inimesed veetsid rohkem aega kodus ning seegi soodustas uute meediaallikate avastamist. Re:Baltica ja Riias asuva Stockholmi Kõrgema majanduskooli raporti (Balti meedia olukord 2020-2021) väitel mõjutab praegust tuluseisu veelgi rohkem see, et nõudluspõhise sisu platvormide nagu Netflixi või Spotify levikuga on Eesti tarbijad taas hakanud ajakirjanduse eest maksma.

Veel katsetavad mõned väiksemad väljaanded ettevõtete püsimaksetega, millega saavad erinevad firmad toetada kindlaid teemasid. Sellisel juhul näidatakse sponsorettevõtte logo vastava rubriigi juures.

Nimekirjas on kolme Eesti emakeelse digiväljaande ülevaade. 

Viimastel aastatel on emakeelsed digiväljaanded hakanud avaldama põhjalikumaid lugusid, mis pakuvad alternatiivi suuremates väljaannetes levinud lühemale sisule Hea näide on ajakiri Edasi, mille suurenev lugejaskond näitab, et sellise sisu järele on Eestis nõudlus olemas. „Edasi on väike ime,” ütles selle peatoimetaja Janeck Uibo. Teine väljaanne, väliseestlastele ingliskeelset sisu pakkuv Estonian World, avaldab nii pikemaid lugusid kui ka palju kõneainet ja kasulikku teavet pakkuvaid uudiseid.

Nimekirjas olevad ettevõtted, v.a. Bioneer, pakuvad nii tasuta sisu kui ka maksumüüri taga olevaid lugusid ja tellimusi. Edasi on aga tõestanud, et ka peamiselt tellimustel põhinev ärimudel saab Eestis toimida.

Estonian World katsetab nii eraisikute kui eraettevõtete isikustatud eraannetustega. Bioneer pakub oma sisu tasuta kõigile, kuna tema eesmärk on õpetada loodussõbralikku eluviisi. Bioneer elatub hoopiski koolituste korraldamisest.

Ehkki osa meediaväljaandeid avastavad ka taskuhäälinguteturgu, jääb see ressursside ülima piiratuse tõttu pigem eesmärgiks kui tõsiseltvõetavaks ärimudeliks. Erinevate väljaannete juhtidega vesteldes selgus, et see on väljakutse kõigile: ajakirjanikel on mõtteid palju, ent teostus jääb inimeste või ajapuuduse taha.

Alternatiivsete meediaväljaannete jaoks on Eesti turg väljakutse, kuna maailmas on eesti keele kõnelejaid vaid umbes miljon. Et aga ajakirjanduse eest maksmine on taas tõusuteel, saavad Eesti meediaettevõtted üha enam kvaliteetset sisu pakkuda.

Viimati uuendatud: Jaanuar 2023